Kuidas ma Mike Posnerit stalkisin

Ma ütlen ausalt - ma sidusin endale sangpommi jala külge ja lubasin pühalikult end vaeseomaks peksta, kui veel peaksin oma nägu näitama seal klubis, kus töötab Mike Posner.

Kuid kuna seal töötas ühtlasi ka minu korterikaaslane Kadi, jäid ühel saatuslikul õhtul mul võtmed koju ja ehkki ma kaalusin tõsiselt hommikuni kodutrepil istumist, tormasin ummisjalu klubisse, kui esimene trepist mööduv must mees mulle ihara pilgu saatis ning oma mõtetes ilmselt juba koopasse järglasi sigitama vedas.

"Kas ta on siin?" nõudsin sosistades Alexilt.
"Mida?" karjus Alex üle valjult kõlava muusika.
"Mike Posner on siin?"
"Jah, ta on praegu taga saalis."

Silkasin end varjates sõbrannani, krabasin ta käest võtmed ning jooksin kiiresti üle tee teise baari peitu.
Kuna üksinda laua taga kokteile juua ning oma peaaegu endist peigmeest jälgida tundus üsna nukker, kutsusin seltsi Helena, sest kui sa pead just tingimata jälitama poissi, kellega üks kord suudelnud oled, on seda märksa vähem haletsusväärne teha, kui sul on keegi seltsiks.